ootustest

„Ma olen selle asja pärast stressis.“  
„Ära muretse selle pärast.“
„Oi, tänan, nüüd on kõik korras.“

OOTUSTEST PSÜHHOTERAAPIALE

Neid pilte nähes taipasin, et just nii kujutavad paljud ette psühholoogilist nõustamist: psühholoog / terapeut ütleb paar lauset ja kõik saab korda. Nii lihtsalt see asi siiski ei käi.

Psühhoteraapiat õppides lugesin S. Kirkegaardi raamatut masendusest. Sain sellest innustust ja mu kursusetöö teema oli  „Kaks masendust psühhoteraapias“. Esimene on selge – põhjus, miks enamus teraapiasse läheb.  

Masendus ja depressioon viivad  psühholoogi juurde ootusega, et tema ütleb, mis ja miks on viga ja kuidas sellest vabaneda.  Käid nõustamisel paar korda ja saad teada, et ei ole vaja muretseda ega karta, tuleb olla rõõmus ja julge. Oled sellega rahul, lõpetad teraapia ja …..jääd ootama. Läheb päev, nädal, kuu ja miski ei muutu. Tuleb uus masendus ja pettumus: endas,  psühholoogides ja teraapias, mis sind ei aidanud. Sa ju ometi võtsid midagi ette! Miks?

Lihtne on öelda „Ära muretse“, aga mida sellega peale hakata? Kuidas seda teha, seda sa ju ei oska. Tegelik teraapia algab alles siis, kui paljud lõpetada tahavad. Targem ja tulemuslikum on jõuda selleni, mida teha „ära muretse“ asemel . Kuidas leida julgust, tahe, jõudu? Sageli on kasulik esmalt  jõuda põhjuseni, juurteni , siis need aastatepikkused uskumused asendada endale sobivatega ja need omaks võtta. Kõige tulemuslikum sisemine töö:  saada kontakt alateadvuse, allasurutud emotsioonide, mälestuste ja soovidega: transpersonaalne töö, visualisatsioon, unenäod jt. See võib olla hirmutav, kuid midagi hullemat juhtuda ei saa, kui on juba juhtunud, nüüd aga saad selle oma praeguse tarkuse ja elukogemusega teisiti lahendada. Nii, et see sind enam ei piira, vaid pigem annab uue nägemuse ja jõudu.  

Kui  enda vastu lõpuni aus olla, siis tead või vähemalt aimad seda isegi, kuid ei taha seda tunnistada, mäletada, oled alla surunud. Palju kordi oled öelnud: „Ma ju teadsin, et see läheb nii…..“   

Psühholoog näeb asja kõrvalt vastavalt oma teadmistele, kogemusele ja elutarkusele. Ta võib näidata asja  uue vaatenurgast, mis avardab silmaringi, kuid see ei pruugi olla sinu jaoks kõige õigem ega täpsem.

Hea psühholoog ei kiirusta vastama ega seletama. Kui, siis ütleb: „Mina näen seda nii…., mina oma kogemuste juures teeksin naa……, kuid see ei pea olema veel sinu tõde.“  Ta pigem esitab küsimusi (Sokraatiline dialoog), et sa ise enda jaoks kõige õigemad vastused leiad.

Teraapia võtab rohkem aega kui paar korda, just nii, nagu trenn või dieet – paari korraga saad valutavad lihased või näljatunde. Algul peab tekkima vastastikuse usaldus ja siis kõige tähtsam – eneseusaldus, usk endasse. Need on alustalad, millele saab eduka teraapia rajada. Ja siis aru saada „Mida mina tegelikult tahan?“ Kas tahad hirmust vabaneda või hoopis olla julge ja tugev? Nii julge ja tugev, et julged ka karta ja öelda, et ma ei suuda. Oma tõeni saab vaid ise jõuda. Kummale panustad, kas võitlusele hirmuga või julguse leidmisele?

Tavaliselt teraapias 3 etappi:

–          mida ma tegelikult tahan (enamus ei tea),

–          mis takistab (sellega tavaliselt tullakse) ja siis selle asemel

–          mida teha, kuidas saada või olla.  

Pikk jutt lühidalt:

–          psühholoog ei saa kedagi terveks teha. Ta saab ainult aidata, näidata, suunata.

–          A. H. Tammsaare „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“ on väga õige! Töötegemine ei ole ainult nn. „kraavikaevamine.“  Tee tööd endaga! Leia eneseusk ja-armastamine, teadvusta oma vajadused/missioon ja ela vastavalt neile.

–          Kõik sinu jaoks õiged vastused on sinus endas! 

Artikkel on ilmunud ajakirjas „Kodutohter“ aug. 2015.