Immuunus, koroona ja mitte ainult

Kui suvel jõudsime koroona juba peaaegu unustada, siis sügise saabudes tuletas ta ennast jälle meelde. Kehtivate ja pidevalt muutuvate piirangute tõttu on raske pikemaid plaane teha.
Paljud elavad ravi ja vaktsiini ootel. Uudiseid tuleb pidevalt: Venemaal käivad vaktsiinikatsed vabatahtlikega, Hiina katsetab vaktsiini oma sõdurite peal, Suurbritannia ravimifirma AstraZeneca alustas uuesti vaktsiini testimisega.

Vahepeal on COVID-19 on jõudnud muteeruda, See tähendab, et vaktsiin peab olema tüvespetsiifiline, nii nagu ka gripi puhul, kus A-tüve vaktsiin ei pruugi toimida B-tüve puhul. Seega on vaktsiin pidevalt sammu võrra maas ja teadlased püüavad ennustada, kuidas viirus muutub ja mis tüvi järgmisel aastal tuleb.

Kui algul arvati, et koroonavaktsiin võib olla universaalne, siis nüüd on selge, et nii hästi see ei lähe. Immuunsus ei püsi kaua, või on tüvespetsiifiline, on juhtumeid, kui koroonat põdenud inimene võib haigestuda uuesti, ka Eestis on korduvhaigestujaid.
Nagu ikka, võib vaktsiiniga esineda kõrvalnähte ja tüsistusi.

Ravimite osas on ka edusamme tehtud. On leitud olemasolevate ravimite seast on leitud COVID-19 viirusele mõjuvaid ravimeid ja ka uued on valmimas/katsetamisel. Tartu firmagi on oma ravimi patenteerinud.

Seni on minu meelest väliste tegurite, ravimi ja vaktsiini kõrval pööratud vähe tähelepanu sisemisele, inimese enda immuunsusele.

Kõik teavad, et mõni inimene põeb grippi ja teisi viirushaigusi sageli, lausa igal aastal, teine aga ei haigestu üldse või kui, siis põeb kergelt. Seda ka siis, kui nad töötavad või elavad koos. Miks nii? Haigestumine sõltub väga suures osas inimesest, eelkõige sellest, kui tugev on inimese immuunsus.

Immuunsus on keeruline süsteem

Viimastel aastatel on immuunsust rohkem uuritud ja sellest on rohkem rääkima hakatud. Immuunsust mõjutavad erinevad kiirgused, mitmed kemikaalid, antibiootikumid ja teised ravimid, eriti kui neid valesti kasutada, liigne stress, vanus, mitmed haigused ja palju muud.

Immuunsus on keeruline süsteem ja tema põhieesmärk on teha kahjutuks organismi sattunud võõrvalgud, sealhulgas bakterid, viirused jt Nõrga immuunsuse korral seda ei juhtu, viirused, bakterid jäävad ellu, paljunevad, nende elutegevuse tõttu tekivad toksiinid, nad kahjustavad rakke ja nii arenevadki haigused.

Vahel tekivad rakkude pooldumise käigus vigased rakud. Kui immuunsus on korras, siis need elimineeritakse, lihtsalt süüakse teatud immuunrakkude poolt ära. Nõrga immuunsuse korral need rakud jäävad ellu, nende pooldumisel tekivad uued vigased rakud ja nii arenevad erinevad haigused kuni kasvajateni välja.

Moondunud immuunsuse puhul hakkab organism iseenda vastu tööle, ta suhtub teatud oma rakkudesse kui võõrastesse ja nii arenevad autoimmuunsed haigused ja allergiad.
Seega on immuunsus tervise seisukohalt ülimalt oluline, rohkem räägitakse sellest ja eriti immuunpuudulikkusest alles viimasel ajal, sest teadus on selles vallas palju uut avastanud. Peale selle esineb immuunsuse probleeme üha rohkem.

Immuunsust mõjutab ka toidu kvaliteet. Intensiivne põllumajandus ja monokultuuride kasvatamine on põllud kurnanud, muld on vaesem ning sisaldab vähem mineraale ja vajalikke aineid. Seega aed- ja puuviljad ning marjad sisaldavad vähem vitamiine, mineraale, fütotsiide kui 50–100 aastat tagasi. Selle kohta on olemas ametlikud uuringutulemused. Põllumajanduses kasutatakse herbitsiide, pestitsiide ja väetisi, mille jääke on ka toidus. Toiduainetele lisatakse konservante, maitsetugevdajaid, värvaineid. Loomadele manustatakse kasvuhormoone, antibiootikume ja neidki võib toidust leida.

Kuidas oma immuunsust tugevdada?

Ainevahetuses on väga oluline piisav hapniku hulk organismis. Ajalooliselt on inimesed veetnud suure osa ajast õues, liikunud ja väljas tööd teinud. Praegu on seda palju vähem, paljudele on tavaline päev kodust autosse ja tööle, et veeta terve päev kabinetis või ruumis, kus on kunstlik ventilatsioon. Pärast tööd istutakse autosse, sealt poodi ja koju. Isegi kui minnakse trenni, siis saali. Kust see hapnik tuleb? Sellepärast on vaja rohkem väljas olla, pigem just kõndida, sörkida, kepikõndida, jalgrattaga sõita, suusatada, et kopsud ja süda töötaksid intensiivsemalt. Paar korda päevas tuulutada tuba.

Väga hea on teha hingamisharjutusi, parem lahtise akna all, rõdul, õues, eriti metsas või mere ääres.
Toon mõned lihtsamad harjutused.

1. Hingata aeglaselt ja sügavalt sisse ja välja, veel parem, kui sissehingamisel käed liiguvad ette ja kõrvale (rinnaõõne maht suureneb), väljahingamisel vastupidi, käed tagasi keha kõrvale alla.

2. Puhastav hingamine: hingata sügavalt sisse ja siis intensiivselt kõhulihaste abil väikeste portsude kaupa (4–10 korda ühe sissehingamise kohta) nina kaudu pahvides välja.

3. Vahelduvhingamine: parema käe pöial paremale ja 4. sõrm vasakule ninasõõrmele. Neljanda sõrmega vajutada vasak sõõre kinni ja parema kaudu hingata sisse. Nüüd pöidlaga parem sõõre kinni ja vasaku sõõrme kaudu hingata välja. Sama kaudu hingata sisse ja siis vasak sõõre kinni. Parema kaudu välja ja sisse. Nii korrata mõni minut. See harjutus parandab nii kopsude kui ka ajupoolkerade tööd.
Hingamisharjutusi on veel, need on lihtsamad. Nii saame tõsta hapniku kogust organismis ja mitmed protsessid hakkavad paremini tööle.

Päike

Kui päike paistab, siis osa aastast on see meie jaoks sündmus, mida tuleb kasutada. Parem on päikese käes liikuda.

Piisavalt vett on eluliselt tähtis

Teame, et lilli ja kurke tuleb kasta, muidu närtsivad nad ära. Enamik keemilisi reaktsioone toimuvad ka meie organismis vesilahuses. Ilma veeta ei saa organism toidust vajalikke aineid kätte. Sellepärast tuleks hommikul esimese asjana juua klaas vett. Vanast ajast on teada, et hõbeda vesi on kasulik: hoida vett kas hõbenõus või puhta hõbeda (proov vähemalt 995) tükki või lusikat vees. Ka shungiidi (Koola poolsaare mineraal) tükk vees võib hästi mõjuda.
PUDELI VÕI KRAANI. Värske mahl

Toit

Keha ei vaja süsivesikuid, valku ega rasva, vaid suhkruid, amino- ja rasvhappeid, mineraale, vitaminne, fütotsiide jne..

Dieedi eesmärk – saada kätte organismile vajalikud toitained võimalikult vähese mittevajalikuga. Kumb on tähtsam, kas süüa head või vältida halba? Ma arvan, et esimene on tähtsam, sest see tagab organismi hea talituse ja võimaldab ka vahel juhtuva halva/liigse neutraliseerimise.

Esimene toit võiks olla elustoit – toorsalat, smuuti, puuviljasalat. Suur osa inimesi teeb smuutit eelkõige eksootilistest puuviljadest, mis on muidugi maitsev. Kuid need puuviljad on korjatud enne täisküpsust, neid on kemikaalidega töödeldud. Immuunsuse ja tervislikkuse seisukohast oleks kasulikum kasutada ka oma aedvilja: erinevaid lehtsalateid (kevadel ka vesiheina, naati jne), varssellerit, porgandit, peeti, kapsast, kartulit. Lisada midagi maitsvat – banaan on ilmselt levinuim, sest annab smuutile meeldiva konsistentsi, aga ka teisi puuvilju või marju.

Mina lisan smuutile ka ühe küüslauguküüne (banaan, aedmaasikas ja küüslauk!) ning jupikese ingverit. Need kaks on head immuunsuse tõstjad. Vedelikuks vesi, naturaalne mahl, kombucha (teeseen). Viimast kasutatakse ja toodetakse tervistava joogina (mikroobide kooslus) päris palju, vältida tuleks liiga haput, mis võib kahjustada hambaemaili.

Selline energiapomm päeva alustuseks tõstab immuunsust ja annab palju vajalikku.

Laialt tuntud on meest, sidrunist ja ingverist tehtud segu. Sidruni asemel võib panna ka jõhvikaid. Võib lisada küüslauku. Hea on ka mesi kurkumiga või piparkoogimaitseainega.

Immuunsust aitavad parandada: küüslauk, sibul, ingver, mädarõigas, sinep, redis, kibuvits, astelpaju jt. marjad, mesi, taruvaik, MÕTS (mesi, õietolm, taruvaik, suir. STÕM on sama, ainult teine tootja), punane siilikübar, zhen-zhen, sidrunväädik, eleuterokokk, roheline tee, erinevad vürtsid, eriti kurkum ja pikk pipar, mõned seened jpt.

Naturaalne toit

Süüa tuleks võimalikult naturaalset toitu ja oma aias vältida, nii palju kui võimalik, mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid ning toidus säilitusaineid. Piirata tuleks liigset suhkrut, liigset soola, valget jahu. Kui süüa hästi erinevaid toiduaineid, saame laia valiku vajalikke aineid.

Viimastel aastatel on üha enam hakatud sööma hapendatud toite. Hapukapsast ja hapukurki teame kõik, aga hapendada võib ka porgandeid, peete, seeni. Egiptuse, Jordaania ja Süüria hommikusöögi üks osa oli terav hapendatud aedvili, hea seedimise ja tervise jaoks, nagu nad seletasid.

Selle eeskujul tegin katseks hapendatud aedvilju: panin purki suurte tükkidena valget, punast ja lillkapsast, kurki, tomatit, paprikat, vars-sellerit, suvikõrvitsat (seda enam ei pane, kuna läheb pehmeks ja laguneb), rohkelt küüslauku ja tšillit, lisaks mustasõstralehti, mädarõigast, tilli, estragoni. Väga ilus, terav ja hea sai! Olen juba mitu korda teinud, eriti hea enne hommikusööki!

Vanaemad ikka hapendasid, nüüd rohkem marineeritakse. Kui maitselt on marineerimine paljude arvates parem, siis tervise seisukohalt on vastupidi ja vahe on väga suur.

Need on põhimõtteliselt täiesti erinevad: marineerimise eesmärk on hävitada bakterid, hapendamisel aga just tekivad erilised piimhappebakterid, mis aitavad toitu säilitada. Neil on soolestiku bioomis (mikroorganismide kooslus) väga tähtis roll, nii seedimise, immuunsuse kui ka kogu tervise seisukohalt. Praegugi saab veel aevilja, seeni, õunu, kapsaid hapendada, kuid tingimata ilma äädikata!

Kasulikud bakterid vajavad eluks kiudainet, mida sisaldavad rohkelt aed- ja puuviljad, marjad, täisterad, kliid, pähklid, seemned, võrsed. Seega hapendatud aedvili on kaks kärbest ühe hoobiga, kasulikud bakterid ja kiudained!

Piimatoodetest on hea hapupiim (selleks on vaja päris „lehma piima”, poe piim ei lähe hapuks), keefir, maitsestamata jogurt, airan, kumõss.

Karastamine on oluline

Hea abimees on karastamine. Värskes õhus või avatud akna all tehtud hingamisharjutused ja võimlemine, enne magamaminekut jalutamine, toa tuulutamine, võimalusel magamine avatud aknaga toas.

Dušš, vann või saun oleks hea lõpetada külma veega, parem, kui teete seda mitu korda vahelduvalt kuuma ja külma veega. Viimastel aastatel üha populaarsemaks saanud talisuplus on kasulik, ainult alustada tuleks sellega suvel.

Vahelduv dush – kuum ja külm vaheldumisi, lõpuks külm. Hommikul äratab ja annab energiat. Ma arvasin kaua, et õhtul ei sobi, kuid olen lugenud, et peale külma veresooned laienevad, organism rahuneb ja tuleb parem uni.

Uni

Umbes 8 tundi rahulikku und öösel on väga tähtis organismi taastumise seisukohalt. Öötöö ajab rütmid ja hormoonid sassi. Hea une jaoks on olemas mõned hingamis- ja joogaharjutused, youtube´st on palju. Kui sisestada “binaural” siis seal on erinevaid, tuleb leida endale sobiv. sobiva muusika, alustada on parem 1-2 tunnisega. Lavendli, sandli jne õlid soodustavad und.

Suurema ohu ja nõrga immuunsusega on abiks ka toidulisandid, mis aitavad immuunsust parandada: taimepreparaadid, vitamiinid, mineraalid, probiootikumid (kapslis ei pruugi kõik „ellu ärgata” ja vedelad toimivad paremini), antioksüdandid (C- ja D-vitamiin, kurkumiin, seleen jt), ternespiim, eriti sellest toodetud transferfaktor jt.

Ravimite ja vaktsiinide tootmine ei sõltu meist, nendel on oma kindlad nõuded, näidustused ja vahel ka kõrvaltoimed.

Immuunsust saab aga igaüks ise parandada ja see on universaalne. See aitab mitmesuguste mikroobide, viiruste ja nende tüvede puhul. Tuleb muidugi teada, et see võtab aega, paari nädalaga tulemusi veel ei saa, vaja on aega ja parem, kui see saaks osaks elustiilist.

Isegi kui tugev immuunsus ei aita alati kõiki nakkusi vältida (elus on ainult üks 100%-line garantii: ükskord sured ära), siis haigestumine on kergem ja paranemine kiirem.