Epp Veski
  • TÜ arstiteaduskond
  • TÜ psühholoogia osakond
  • Vilniuse Humanistliku ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituut
  • Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige,  psühhoterapeudi Euro-sertifikaat

LinkedIn Epp Veski

Projektid

Tervis ja meditsiin

 

Tavameditsiin pöörab tähelepanu põhiliselt väljakujunenud sümptomitele, paneb kaebuste ja uuringute alusel diagnoose. Diagnoos on tegelikult kokkulepe: selliste ja selliste kaebuste, sümptomite, laboratoorsete ja radioloogiliste leidudega seisundit nimetame nii või naa. See lihtsustab arusaamist ja ravi.

 

Meditsiin tegeleb eelkõige sümptomite raviga: 

  • surub neid maha (näit. valuvaigisti, rahusti, vererõhu alandaja),

  • annab asendusravi (insuliin suhkruhaiguse puhul, pro-biootikud) 

  • võitleb kahjulike teguritega, näit mikroobide ja viiruste hävitamisega.

 Selline ravi on sümptomi spetsiifiline, annab kiireid tulemusi, vahel kõrvalnähte ja kordumisi.

 

Teine võimalus -  iga inimene saab ja peab ise tegema - oma tervist tugevdama ja arendama. Kuna sõnad „tervis, terve ja tervik“ on sama tüvega, võib järeldada, et tervis on terviklik seisund, inimese füüsilise, emotsionaalse, vaimse ja sotsiaalse heaolu, tasakaal ja harmoonia.

 

Tervis algab mõtlemisest. Mitte nii lihtsalt, et piisab vaid mõelda ja saan kohe terveks, vaid selleks on vaja aru saada ja teadvustada, mis on mulle tähtis, väärtused ja prioriteedid, mille eest mina vastutan, millesse panustan ja siis seda teha.

Sümptom on organismi appikarje, midagi on korrast ära, sa teed mulle liiga, aita mind. Nende mahasurumisega süvendame sageli tegelikult häiret. Targem oleks aeg maha võtta, puhata ja teadvustada, mida ma olen valesti teinud ja oma eluviisi muuta.

 

Oma tervisele panustamine tähendab eelkõige sobivat           

  • emotsionaalset ja sotsiaalset heaolu, sh. hoiakud, suhted, eesmärgid, väärtushinnangud ja stressi reguleerimine
  • toitumist,
  • füüsilist koormust,
  • töö ja puhkuse vahekorda,

Toitumine. Ütle, mida sa sööd ja ma ütlen, milline on su tervis. Tervislik toit on võimalikult puhas, naturaalne ja mitmekesine. Viimasel ajal on palju muutunud: erinevad lisandid väetistest toiduvärvideni on viinud selleni, et toit ei ole enam naturaalne, mikrofloora on tasakaalust väljas jne, mis püõhjustavad allergiaid, ainevahetushäireid, isegi geenide mutatsioone. Põldude kurnamise tõttu mingeid vajalikke aineid ja keemilisi elemente ei ole piisavalt või on sellisel kujul, et organism ei suuda neid omastada. Saagi tõstmiseks lisatakse mineraalväetiseid. Toidus palju rafineeritud suhkrut ja rasvu.

 

Dieedis on kõige olulisem, et saada antud tingimustes (vanus, töö, ilmastik, tervislik seisund jt.) toiduga kätte kõik vajalikud ained võimalikult väheste mittevajalike lisanditega. Erinevaid dieete on väga palju, aga tulemuslikum on pidev tervislik toitumine, mitte lühiaegsed dieedid. Kvaliteetne ja piisaval hulgal vett kuulub toitumise alla.

Sageli võtab taastumine ainult toidu muutmisega liiga kaua aega ja heaks abiks on mingil perioodil sobivad toidulisandid, eelkõige antioksüdandid, vitamiinid, mikroelemendid, fermendid, organismi puhastavad jt. preparaadid.

Füüsiline koormus. Inimene on aastatuhandeid palju liikunud. Viimase mõnekümne aastaga on see tunduvalt muutunud: jala käiakse vähem, raske füüsilise töö osakaal oluliselt langenud. Füüsiline koormus on väga vajalik, see tõstab lihaste toonust, parandab südame ja hingamiselundite tegevust, vabanevad endorfiinid, paraneb verevarustus ja liigeste liikuvus. Oluline on ka lihaste venitamine, mis vähendab pingeid ja sellega parandab verevarustust.

Emotsionaalne heaolu on tervise juures väga, kui mitte kõige olulisem, väga tihedalt seotud organite töö ja nende regulatsiooniga. Stress, pinged, rahulolematus mõjutavad kogu organismi talitust. Arenenud maades on enamus haiguseid suurel määral psühhosomaatilised (psüühilised ja emotsionaalsed probleemid viivad kehaliste vaevusteni).

 

Peale nende on olulised ka mitmed keemilised ained, müra, tolm, kiirgused, temperatuur jt. faktorid, mis võivad tervisele kahjulikult mõjuda. 

Immuunsus on organismi võime reageerida võõrvalgule, sh. viirustele, mikroobidele, kuid ka pooldumise käigus tekkinud oma vigastele rakkudele. Stressi puhul immuunsus langeb, sagenevad külmetushaigused, vigased rakud jäävad ellu, paljunevad ja nii arenevad paljud haigused kasvajateni. Kui immuunsus aga moondub, siis organism pöördub enda vastu ja arenevad autoimmuunsed haigused: reuma, püelonefriit, allergiad jne.

 

Häire ühes valdkonnas mõjutab paratamatult ka kõiki teisi. Häire annab kõigepealt tunda organismi kõige nõrgemas, sageli põhjusest erinevas kohas. Seepärast on tulemuslikum mitte hakata kohe süpmtomit ravima, vaid püüda põhjus välja selgitada ja see kõrvaldada või vähemalt selle mõju vähendada. Näiteks oleks tavalisemalt kasulikum tugevdada immuunsust, mitte pidevalt mikroobe tappa.

 

Kvant-tehnoloogia abil saab hinnata organite ja kudede seisundit ja nende häireid tasakaalustada kõikides staadiumides, eriti, erinevalt tavameetoditest, ka alguses ja taastumisel.