Epp Veski
  • TÜ arstiteaduskond
  • TÜ psühholoogia osakond
  • Vilniuse Humanistliku ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituut
  • Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige,  psühhoterapeudi Euro-sertifikaat

LinkedIn Epp Veski

Psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia

Suhtumine psühholoogilisse nõustamisse ja psühhoteraapiasse on olnud aastaid suunatud pigem probleemide kergendamisele, mitte oma eesmärkide saavutamisele ja heaolule. Seda on peetud eelkõige nõrkade ja vaimuhaigete pärusmaaks. Üha kiirenenud elutempo, emotsionaalse ja vaimse pinge tõus on viinud selleni, et kaasajal on arenenud riikides väga paljud inimesed stressis. Sageli ei saa sellest enne pikka puhkust eksootilisel maal arugi. Paljud on arvamusel, et oma eluga peaks ise hakkama saama, ei taha lähedasi oma muredega koormata, kolleegidele ja sõpradele ei julge rääkida, võõrastele ka aga piinlik.

Nii jääbki inimene sageli oma mure või valuga üksi, muutub kinniseks. Kui lahendust ei leia, siis lisanduvad pahurus, solvuvus, enesehinnang langeb jne kuni depressiooni ja masenduseni. Rahustid ja antidepresandid võivad anda ajutist leevendust, aga ei lahenda ju probleemi. Minu arvates meenutavad need pamperseid, ei tunne, et tagumik on märg, kuigi tegelikult ju on.  

Viimastel aastatel on see suhtumine muutumas: nii nagu oma küünte ja juustega minnakse oma ala meistri juurde, nii julgeb üha rohkem inimesi ka oma hingevalu ja probleemidega minna psühholoogi juurde ja abi küsida. Tugevate ja edukate jaoks võime kasutada ka nn. filosoofilist nõustamist, kus räägitakse maast ja ilmast ja maailmaprobleemide varjus tegeleb ta endaga! 

Psühhoteraapia ise on ka oluliselt muutunud, kui varem oli eesmärgiks murest, depressioonist jne. üle saamine, vabanemine, siis nüüd on selleks samm või mitu edasi: oma tõelise mina ja vajaduste teadvustamine, seesmise potentsiaali rakendamine, enese teostamine, õnnelik elu, rahulolu jne.

Kui mõne probleemi lahendamiseks võib piisata 2-3-st nõustamisest, siis suuremateks ja püsivateks muutusteks on vaja psühhoteraapiat (tavaliselt kord nädalas), kestvus oleneb konkreetsest inimesest ja tema soovist, levinud on 8-10 korda. See on kasulik algul kokku leppida, sest nii saab terapeut lahenduse leidmist ja kogu protsessi paremini planeerida, et jõuda soovitud tulemuseni. Esimene kord kulub sageli tutvumiseks, "esmaseks "tühjaksrääkimiseks", usalduse loomiseks ja plaani tegemiseks. 

Enamlevinud teemad ja põhjused

  • lähisuhted (abikaasa, lapsed, vanemad, elukaaslane jt.)
  • psühhotrauma, raske haigus
  • lähedase, töö, kodu jne. kaotus
  • rahulolematus, stress, depressioon, masendus
  • ei tea, mida tahan, tühjustunne, mõttetus
  • üksindus, ma ei ole kellelegi vajalik
  • vabadus ja piirangud, tahan ja pean, valikud ja vastutus
  • probleemid tööl, töötus, kuidas sobivat tööd leida
  • mida ma tegelikult tahan ja kuidas seda saavutada
  • sõltuvused (mõnuained, alkohol, söömine, mängurlus, partner jt.)
  • piiravad uskumused ja hoiakud
  • kehalised vaevused: seedehäired, südameprobleemid, allergiad, hingamisraskused, nahahaigused jt. psühhosomaatilised häired (emotsionaalsed pinged põhjustavad kehalisi kaebuseid)
  • somatopsühholoogilised probleemid (kehalised vaevused /puuded põhjustavad psühholoogilisi probleeme
  • hirmud, foobiad

Psühhoteraapia käigus lähtume erinevate koolkondade (eksistentsiaalne ja transpersonaalne psühhoteraapia, Jung analüüs, protsessitöö, EMDR, Empowerment (Enese teostamine), Rännak, Essential Peacemaking (Olemuslik lepitamine) meetodeid ja vahendeid: rääkiminst, tööd unenägudega, joonistamist, nimekirju, pingeridu, visualiseerimist, holotroopset hingamist, konstellatsioone jne.