Ema on igaühe jaoks tähtsaim inimene. Tema suhtumine, käitumine mõjutavad meid väga olulisel määral, palju rohkem kui ise arvame, kogu elu. Ema rolli võib vahel täita ka keegi teine, siis on asjad veel keerulisemad.

Kui õnnelik te olete? Aga teie ema? Aga vanaema?

Kui palju on teie ümber õnnelikke inimesi? Kui palju edukaid, jõukaid ja oma eluga igati rahul olevaid inimesi te teate?

Kui palju on õnnetuid, lahutatuid, üksikuid, ots-otsaga kokkutulevaid, jõukaid kuid ometi rahulolematuid, neid, teevad tööd, mis neile tegelikult ei meeldi jne.?

Kas pilt on rõõmustav või pigem kurvavõitu

Kas nad kõik on tõesti andetud, jonnakad, agressivsed, rumalad?

Või nad viivad ellu oma esivanemate, eelkõige ema poolt edasiantud programme, suhtumisi, hoiakuid?

Kes on kuulnud oma ema käest midagi järgnevat: sa oled lohakas, laisk, kuidas sa välja näed, ära edvista, sa ei oska õigesti, vaata kuidas naabritüdruk teeb/ on, kuidas sa küll hakkama saad, kellele sind sellisena vaja on, sa ei saa kedagi usaldada, pead kogu aeg valvel olema, mehed on ... jne

Kui ka algul ei tule kohe meelde, siis midagi, võib olla teisiti sõnastatud on enamusel siiski olnud. Sageli võib see olla öeldud parimate kavatsustega, et sind paremini kasvatada, motiveerida, vahel aga etteheitena, noomiva, ärritunult, isegi vihaga.

Väikelapsel puuduvad filtrid ja kõik kuuldu, eriti endale tähtsate inimeste poolt, võetakse puhta kullana. Isegi siis, kui see ei jää aktivsesse, teadvustatud mällu, kujundab see alateadlikke hoiakuid. Nii arenevad välja ebakindlus, madal enesehinnang, tunne, et pean hea suhtumise välja teenima, leppima vähesega nii tööl, suhetes, pereelus.

Kõike ei saa ajada ema kaela, igaüks peab ise oma elu elama, kuid kuidas seda teha?

Kuidas mõista ema etteheiteid, hoiatusi? Kuidas oma piiravaid hoiakuid mõista? Kuidas neid muuta ja mitte edasi anda? Kuidas muuta oma suhteid emaga paremaks?

Sellest räägime, arutame, muudame, vabaneme seminaridel.