Epp Veski
  • TÜ arstiteaduskond
  • TÜ psühholoogia osakond
  • Vilniuse Humanistliku ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituut
  • Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige,  psühhoterapeudi Euro-sertifikaat

LinkedIn Epp Veski

"Kelleks saada, karjäärialane nõu"

"Põhjarannik"                                                                                                                         31.05.2005.                                                                                                                                     Epp Veski, psühholoog

Suvi on käes. Paljudele noortele tähendab see lapsepõlve lõppu ja uue elu algust.

Mis saab edasi? Mida oma eluga peale hakata? Kelleks saada? Kellena ja kus ma tahaksin töötada? Mis on elukutse? Eriala? Amet? Kuidas sinna jõuda? Mida ma selleks tegema pean? Mida pean õppima ja kus? Kust ma võiksin abi saada? Kes annaks nõu?

Need on küsimused, mida esitavad igal aastal tuhanded noored. Ja mitte ainult noored, sageli seisavad ka keskealised ja vanemadki inimesed selliste probleemidega silmitsi.

Kuna Eestis teeb karjäärinõustamine kui avalik teenus alles esimesi samme, siis enamusel inimestel ei ole võimalik seda veel saada. Nagu mitmes valdkonnas, saavad MTÜ-d ka siin palju ära teha. Pealegi on inimesi, kes ei julge või ei taha ametiasutusse  minna, MTÜ-s aga tunnevad nad end turvalisemalt.

Mis siis on karjäär ja karjäärinõustamine? Kuidas abivajajaid aidata?

Aastasadu on olnud kõige levinum viis minna oma vanemate rada. Eestis oli selleks eelkõige talutöö. Kapitalismi arenguga hakkas üha enam inimesi, eelkõige noori, minema linna, tööle tehastesse, vabrikutesse jne. Tehti tööd, mida oli võimalik saada ja mille eest maksti. Töö oli peamiselt elatusvahend. Veel mõnikümmend aastat tagasi enamus inimesi õppis mingi eriala/elukutse ja töötas aastaid, vahel kogu elu samal erialal, asutuses, isegi samal kohal.

Viimastel aastatel on majanduse ja kogu ühiskonna kiire arenguga töö osatähtsus oluliselt muutunud. Töö on paljudele oluline vahend enese arendamisel ja oma eesmärkide realiseerimisel, ta pole enam pelgalt raha teenimise võimalus. Enamus inimesi tahab teha tööd, mis talle meeldiks, kus ta saaks oma võimeid, teadmisi ja oskusi rakendada, mis pakuks rahulolu ja arenguvõimalusi, kus oleksid meeldivad suhted jne.

Üha sagedamini vahetatakse töökohta, ametit, valdkondagi, kas siis enda või tööandja algatusel. Õppimine on muutumas, paljudele juba muutunud, tõeliselt elukestvaks õppeks.

Selleks, et nendes muutustes orienteeruda, oma koht leida, oma eluga rahul olla, vajavad inimesed vahel abi, nõu. Sageli aitavad vanemad, õpetajad, sõbrad, sugulased jne., kuid alati ei ole nad kõikides küsimustes piisavalt kompetentsed. Neil on küll oma teadmised ja kogemused, kuid neist võib napiks jääda. Siis on vaja karjäärinõustamise spetsialistide abi.

Eestis on hakanud arenema karjäärinõustamise teenus. Mis on karjäär? Varem oli levinud ettekujutus, et karjäär on redelist või trepist ülespoole liikumine (trügimine), üha kõrgemale ametipostile suurema palga, võimu ja prestiizhiga. Karjääri mõiste on kaasajal oluliselt laienenud ja selle all mõeldakse kõike, mis on seotud tööga, vahel veelgi laiem, haarates ka hobid, vabatahtliku töö, heategevuse jne. Karjäär on tähtis osa elust ja teda ei saa vaadelda elu teistest tahkudest eraldiseisvana, vaid tihedates omavahelistes seostes. Karjääri osatähtsus on erinevatel inimestel, erinevas eas, erinevatel eluetappidel erinev.

Nõustamise eesmärk on aidata inimesel ennast analüüsida, hinnata olemasolevat situatsiooni, näha oma võimalusi selles, teha valikuid, otsustada, seada eesmärke, planeerida, pidevalt hinnata kogu protsessi, vajadusel teha uusi otsuseid ja neid ellu viia.

Karjääri planeerimine ei pea olema lõplik, st. nüüd otsustan nii ja see peab jääma kogu eluks. Noorena on seda raske teha, pealegi elu muutub nii kiiresti, et võimatu on täpselt ette näha, mis on 20 a. pärast. Teisest küljest on selline suhtumine, et täna otsustan nii, homme naa ja ülehomme hoopis kolmandat moodi, ka vale, sest nii kaotame aega, energiat, ressursse.

Parim on määratleda valdkond, suund ja siis selle poole paindlikult liikuda, pidevalt hinnates ja vahel ka ümber hinnates.

Üks levinum suuna määratlemine toimub kolme valdkonna vahel:

1. tootmine e. töö kätega,

2. info e. vaimne töö ja

3. suhtlemine e. töö inimestega.

Puhast varianti esineb harva, enamasti on ikka  kaks või isegi kolm koos. Kuid üks neist on eelistus, mis kõige rohkem meeldib, mida tahetakse, osatakse ja mille poole liigutakse.

Karjääri nõustamise eesmärgiks on leida parim lahendus kolmnurgas

inimene oma soovide ja võimetega

 

hariduse ja                            töö võimalused regioonis.

Regiooni mõiste võib olla väga erinev: mõne jaoks on see linnaosa või küla, teise jaoks Eesti, kolmanda jaoks Euroopa või isegi kogu maailm. See tuleb välja selgitada.

Alustada tuleks endast, oma soovidest, võimetest, oskustest jne., siis neid reaalsete tingimuste ja nõudmistega sobitada, leida optimaalne lahendus, sageli kompromiss. Kui lähtuda ainult välisest, tööandja või teiste vajadustest/soovidest ja end lõputult sobitada, siis muutub see kurnavaks, põhjustab rahulolematust, stressi, läbipõlemist jne. kuni sotsiaalsete probleemideni.

Viimastel aastatel on inimeste vaba liikumisega lisandunud mitmed sotsiaalsed aspektid. Eesti astumisega Euroopa Liitu on avanenud uued võimalused. Osa inimesi on huvitatud õppimisest või töötamisest välismaal, samal ajal on meil oodata ilmselt senisest suuremat hulka õppijaid ja töötajaid teistest riikidest. Mitmed kultuurilised, juriidilised ja sotsiaalsed küsimused omandavad endisest märksa laiema tähenduse. On kasulik need küsimused eelnevalt selgeks teha. Nõustaja abi kulub siingi marjaks ära.

Inglise keeles on kasutusel mõiste „Guidance“ (eesti keeles juhendamine, juhtimine, suunamine), valdkonna nimena, mis hõlmab kõiki selle all olevaid tegevusi: teavitamine, soovitamine, nõustamine, juhendamine, treenimine jne. Eestis sellele täpne vaste seni puudub ja me kasutame „nõustamine“ nii kogu karjääriga seotud valdkonna kui ka ühe konkreetse tegevuse, „nõustamise“ puhul. See tekitab sageli segadust.

Eestis süstemaatiline karjäärinõustamise koolitus seni puudub. Peale karjäärinõustaja kui eriala on veel palju elukutseid, näit õpetajad, psühholoogid, sotsiaaltöötajad, erivajaduste inimeste  nõustajad, koolitajad, personali- ja koolitusjuhid, vabatahtliku jne., kes oma töös karjäärialase nõustamisega kokku puutuvad.

TPÜ koordineerimisel lõppes Euroopa Komisjoni Leonardo da Vinci programmi projekt allakirjutanu koordineerimisel. Selle projekti tulemusena valmis koolituse „Sissejuhatus karjäärinõustamisse“ programm ja materjalid. Soovijatel on võimalik seda koolitust saada, oma teadmisi karjääri nõustamise valdkonnas täiendada ning sellega aidata nii noortel kui täiskasvanutel oma karjääri kujundada, planeerida ja elus paremini oma kohta leida.

Epp Veski

Psühholoog, nõustaja, koolitaja