Epp Veski
  • TÜ arstiteaduskond
  • TÜ psühholoogia osakond
  • Vilniuse Humanistliku ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituut
  • Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni liige,  psühhoterapeudi Euro-sertifikaat

LinkedIn Epp Veski

Tähtis

Mis on minu elevant?

Kunagi käisin ühel ajajuhtimise koolitusel, kus juhendaja rõhutas, et kõigepealt selgitage enda jaoks välja oma „elevant-ülesanne“ igaks päevaks. Ei, tegelikult ütles ta, et eluks, siis aastaks, kuuks, nädalaks ja päevaks.

Sageli mõtleme, et teen kõigepealt kiiresti väiksed asjad ära ja siis asun rahulikult suurte ja tähtsate juurde. Kurb kogemus aga ütleb, et sageli saab päev, nädal ja vahel elugi enne otsa. Nii mõnigi tegeleb nn. ettevalmistusega eluks. See näeb välja umbes nii: kui kooli lõpetan, siis...., kui ülikooli lõpetan, siis...., kui abiellun, siis...., kui lapsed suureks saavad, siis...., siis, kui ükskord pensionile jään, siis on mul lõpuks aega.... Aga ka siis ei ole, sest liigutused on aeglasemad, miski läheb meelest ära, tahaks rahulikult toimetada, mitte rabeleda ja nii võtavadki tegemised lihtsalt kauem aega.

Selle kohta on üks lugu: on viimane päev enne maailma lõppu. Mida teevad mehed sel päeval? Ameeriklane ostab börsil tundmatuid aktsiad, prantslane leiab uue armukese, inglane otsib uue pubisse ja karjus oma lambakarjaga hommikul mägedesse.

Et elada Oma elu, on oluline endale selgeks teha, mis on minu elu elevant ja iga järgnev ajaühik siduda elu ja eelneva ajaühiku elevandiga. Elu elevant võib muutuda ja siis tuleb muuta ka kõik teised. Ja vahel on elevante rohkem kui üks, kuid nad peaksid olema omavahel sobivas koosluses.

Esimeses artiklis oli harjutus, kuidas välja selgitada, mida ma tegelikult tahan. Seda korralikult tehes võib suure tõenäosusega väita, et viimane, mis nimekirjast alles jäi, ongi elevant. Võib olla on seda nüüd vaja veidi täpsustada, viimistleda, kuigi vahel see ei olegi veel see päris. Tuleb lihtsalt enda ees aus olla ja uskuda oma „kõhutunnet“ rohkemgi, kui kainet mõistust. Kui nimekirja allesjäänu annab mingi emotsionaalse laengu, innustab, siis olete ilmselt õigel teel.

Sageli aetakse segi kaks asja, mis on tähtis ja mis on kiire. Need ei ole sugugi samad. Näiteks ma pean ruttama, et bussi peale jõuda. Keegi, keda pole ammu näinud, tuleb vastu, räägime veidi ja ma jään bussist maha. Kas see kurvastab mind? Mis oli tähtsam? Raske öelda, vahel buss, vahel sõber. Kuigi – kui valisin tema ja bussist maha jäin, siis ilmselt oli tuttav tähtsam.

Sageli ei tehta vahet, kas see on tähtis mulle või kellelegi teisele. Mõnikord ei tea ma isegi, mida mina tahan. Vahel on kellegi, minu jaoks tähtsa inimese „tähtis“ mulle olulisemgi, kui mu enda oma. Teinekord vastupidi. Suhteprobleemide puhul toon vahel umbes sellise näite: „Mis on teile tähtsam, kas see, et vaas seisab laual just selles kohas või head suhted teisega?“ Kui vaas muutub tähtsamaks kui teine, on aeg see suhe, vähemalt sellisel kujul, lõpetada.

Lõpuks üks harjutus.: ülesanded ja tegemised jagunavad laias laastus neljaks.

 

Kiire ja tähtis

Kiire ja mittetähtis

Mittekiire ja mittetähtis

Mittekiire ja tähtis

 

Mis järjekorras neid teete? Esimesega ei ole tavaliselt raske, see on kiire ja tähtis. Väga paljud panevad teisele kohale kiire ja mittetähtsa. Aga miks? Sest sellega on kiire. Kui see pole tähtis, siis miks sellega tegelda, vähemalt enne tähtsat kuigi mittekiiret?

Selgitage välja oma elevandid ja toitke neid hästi.

Ajakirjas "Psühholoogia Sinule" 12.2011.